O tempora o mores

Suvel tekkis eestikeelsesse elektronmeediasse uus sait,

www.demoskratos.org

Seal avaldatakse üsna tihti ühte koma teist, mida tasuks lugeda ja oma seisukoht võtta.
Üheks heaks algatuseks, mida demoskratos.org tegijad alustasid, oli esseekonkurss.
Töid, tõsi oli küll vähevõitu, virisejaid pärast paljuvõitu. Kirjutasin suvel osaliselt just tänu sellele valmis Eesti meelt ja olusid analüüsiva artikli.
“Orjamentaliteedi mõju Eesti ühiskonna arengule”


http://www.demoskratos.org/index.php?option=com_content&task=view&id=94&Itemid=47
Jumal ise nägi, et mul oli õigus (õnnetuseks).
Vähemalt viimase aja tänapäev näitab orjamentaliteedi ilminguid iga nurga pääl.
See sotsioloogilise analüüsi visand tuleks kindlasti kirjutada lahti pikemaks sotsioloogilis-kultuuriliseks analüüsiks. Võimalik, et millalgi vanemas eas jõuan selle teema juurde tagasi.
Kahjuks ajavad meie orikarja toimetamised mind praegu niivõrd iiveldama, et enam ei ole tahtnud Eesti teemal sõna võttagi, kui lausa ei sunnita.
Küllap refleksid ükskord taltuvad ja õnnestub Eesti olu ka edasi analüüsida, kuid praeguseks on siin paus, kui mõni repliik ehk välja arvata.
Cicero aegadega võrreldes on meie aeg juba uues faasis: enam sigatsemist häbenema ei pea. Kodanikke Catilinade vastu kokku ajada tundub olevat küllaltki keeruline, lausa võimatu: iga teine on hinges mitte ainult sigatseja poolt, vaid sigatseks praegustest bossidest enamgi – oleks vaid võimalusi!
Esmakordselt Eesti meedia ajaloos ollakse solidaarsed isegi Alakülaga! Ja mis te arvate, milles?!
Sigatsemise ülistamises kultuuriliseks erinevuseks, rahvuslikuks käitumiseks, rahvuslike huvide eest seismiseks. Ja esimest korda ühendavad KÕIK eestlased jälle käed, et enam ei tuldaks meie õue peale õiendama. Teeme, mis ise tahame, topime, kuhu, millal, mida iganes ise tahame!

Quo usque tandem abutere, Catilina, patientia nostra? Quam diu etiam furor iste tuus nos eludet?