888

Paljud õnnelikud armastajad pidasid ennast sel päeval vajalikuks jumalaesindajatel õnnistada lasta.

Maailm alustas olümpiamänge.

Kahjuks on maailmas väike grupp suurte sõdade armastajaid, kellele see kuupäev veelgi enam meeldis.

Meeldis millegipärast ka Gruusia presidendile, kes selle kuupäeva varahommikul otsustas oma tulejõudu näidata ja Lõuna Osseetias kord paika panna.

Kord on või ei ole.

Kes talle selle idee ette söötis, ma ei tea.

Aga see kõik oli väga meele järele Venemaale, hoolimata nendest krokodillipisaratest, mis seal on jõutud valada nende osseetide eest, kes Tshinvalis lausraketirünnakuga teise ilma läksid. Tshinvali linn tehti üsna tasa.

Mida Shaakasvili mõtles, ma ei tea. Võib-olla viirastus talle Lääne vennalik abi, mille abiga pannakse paika Gruusia võim ja vägi Kaukaasias.

Kahjuks arvestas ta valesti paari asja: sõjaliselt ei olnud Gruusial rohkem väge, peale naiste ja laste rakettidega nuhtlemise, muuks, kui tagasitõmbamiseks ja vennalik abi Läänes ei tule kunagi nii kiiresti, kui palutud ja kui tulebki, on intress väga kõrge.

Venemaa vastas aga omakorda ebaproportsionaalselt, ning üllatas jälle Lääne kolleege.

Tal paistis olevat päris tõsine kavatsus Gruusia ära okupeerida.

Kuna nüüd, tänase, 14.08.08 seisuga, ei ole selge, millises suunas mäng läheb. Vist vaibumise suunas.

PR sõda aga hoopis algab.

Nende ridade kirjutamise ajal tabas mind arvuti taga Tõnis. Ta küsis: issi, kas sa kirjutad midagi väga tähtsat siia. Ja siis arutles ta edasi: äkki kirjutaks sa seda hoopis homme.

Ka arvuti kasutamise alal on erinevatel meestel erinevad huvid ja mängud!

Ma nõustusin meeleldi positsiooni loovutama ja see homme muutus 8.8.8-st sujuvalt 14.08.08-ks ja ka see ei ole veel kindel, kas ma nüüd allkirjastan oma mõtted sõjast ja rahust augustis 2008.

16.08.08

Tänas püüdsin teha selles kõigest mingi vahekokkuvõtte.

Tapetud on palju, palju inimesi. Kes alustas küsimusele, kui seda mitte taandada Timuri aegadeni välja, on vastus praegu selline: Shaakasvilil ei pidanud närvid vastu.

Nõrganärvilisus ja avantürism maksis paljude tsiviilisikute elu, ka Venemaa vastus maksis paljude elu.

Meeste mängudega Kaukaasia jalgpallimurul, kus pead paraku reaalselt lendasid, mitte nii, nagu Imedemaal on, et ei lendagi, kaasnesid ja kaasnevad PR mängud muudel murudel, ka Eestis.

Nende mängude jälgimine viib mõttele, kui mõttetu kõik see sõjaajalugu tänapäeval juba on. Ma nägin, nägin neid videosid oma silmaga, igaüks, kes viitsis, võis veenduda, et Tshinvali suunas ei lennanud paar pommi, vaid tunduvalt rohkem.

Tuleviku "poliitkorrektses" sõjaajaloos aga seda hetke ei ole juba praegu. Juba praegu on nende inimeste kannatused keldris, nende sihilik uputamine, igat sorti "meeldivad" episoodid mägilasvarahvaste arveteklaarimises vaid PR mängude peenrahaks vahetatud ühel poolel, ja teiselt poolt samaväärseks poliitiliste huvide peenrahaks.

See muuseas on väga sarnane poolakate ajalooga 1939 kevadel ja suvel. Seda ka ei eksisteeri enam, kuigi kaasaegsetele Poolas see oli igapäevane reaalsus, Poola sõjapropaganda ja Saksa tõepoolest ebaproportsionaalne vastus, mis läitis Maailmasõja tule.

Läheb vahest nii 100 aastat, ja mõnele ajaloolasele tuleb üllatusena see asi, et tegelikult, kujutage ette, alustasid grusiinid, vähemalt täiemahuliste sõjaliste aktsioonideag 8.8.8. Ometi on see paaripäevatagune reaalsus reaalsus ja jääb selleks ja mida vähem me austame tõde sõjas, seda vähem austatakse ka meid sõjas, seda vähem võime loota üldse mingile loogikalegi tuleviku sõdades.

Kunagi olid mõlemal sõdival poolel olemas mingid veidrad aumõisted.

Praegu on sellest jäänud alles räbalad.

Sellest kõigest on nüüd kirjutatud palju ning nädalaga on loksunud paika nii mõnedki asjad: Tshinvali klinna lauspommitati küll, õnneks vähemate ohvritega, kui Vene propamasin välja käis. Haavatuid 300 ringis, tapetuid 50 ringis, võimalik, et maksimaalselt 600 haavatud, mõnisada surnut. Kõik muu alles algab-jätkub, õige geopoliitika on alles algamas.

Teistest, kes sellest on kirjutanud:

Väga mõtlemapanevalt on kirjutanud sellest pikka aega vaikinud JAHUTAJA, nõbu Margus Rakverest,

tabava ja kokkuvõtva pealkirjaga "Olümpiatuli Kaukasuses".

http://jahutaja.blogspot.com/2008/08/olmpiatuli-kaukasuses.html

Mis selles kirjutises mind hämmastab, on see, kui täpselt kunagi avaldatud kirjutises esitatud mõtted haakuvad praeguse situatsiooniga: (kirjutise aluseks on 28.03.03 avaldatud Õpetajate Lehe artikkel "Kividega vennad")

Veel on kirjutanud teemast minu mõtetega haakuvalt (mitte alati ühtuvalt): Jaan Kaplinski, naistest Evi Arujärv, Ivi Masso, Kadri Liik,

sõjaväelastest Ants Laaneots, blogidest veel Discordia Pronto jpt. ...

Kahjuks siiski 95% tegelevad ainult oma jalgpallurite ergutamise ja õigustamisega ning peavoolu publik lehvitab lippe vastavalt võistkondlikule kuuluvusele.

See aga on väga ohtlik, kuna maailma ülivõimud tunduvad olevad praegu otsustanud selle maailma hullust veel kraadi võrra kõvendada, lasta meid triivida uue sõja pöörisesse. Kas see tuleb külm või kuum sõda, seda näitab tulevik.