veebruar 17, 2006

In memoriam:















www.chaplin.ee

Siin saate anda allkirja Mark Soosaare muuseumi kaitseks, tegin seda ise ka päev tagasi. Linnavalitsuse rong on nende eneste arvates läinud, aga näitame neile raehärradele siiski koha kätte. Reliikvias öeldi küll Tallina rae kohta pahasti, kuid pole suurt vahet, kõik raed tikuvad topeltpõhjalise peaga pealinna rae moodi välja nägema. Meil on ju nii suurepärased valijad, kes aidamehi alati on osanud hinnata!
Ma kutsun allkirja andma ka neid inimesi, kes ehk ei ole nii suured Margi fännid. Mõelgem rohkem selle peale, mis toob inimesed Pärnusse ja milliseid inimesi te tahate seal suvel näha? Kas ainult läbustajaid? Või ka neid, kes selle reisi võtavadki ette vaid selleks, et näitust vaadata või teatris käia, kontserdimaja külastada.
Peata Lenin ei meeldinud Pärnu Linnavalitsusele ka mitte. Miks küll?
Palmaru Tallinnas lammutab Sakala keskust, üsna suure tõenäosusega kerkib selle asemele mingi sara. Tartus Palmaru pani paika järgmise sara, lennuraja miljardikroonilinse mälestusmärgi punakotkastele ja kõik neelasid selle rõõmuga alla. Meie kopsikud peavad nüüd kaugpommituslennuvälja plaatide alla ennast ära mahutama. Pärnus Viisitamm müüb maha Chaplini keskuse. Iga päev näeme ajalehes Reiljani õnneliku nägu koos või vaheldumisei Tallinki seppadega, kes Lasnamäele oma lollidemaad ehitavad. Meie suur majandusminister toob Eestile mugavuslipumaa sildi ka õuele. Et ikka xxxx sohkem siia õue peale saaks. See on väike loetelu asjadest, millega ei saa rahul olla.
Eks inimesed suhtu mõnesse asja ka erinevalt, kuid ma kaldun arvama, et aeg annab arutust ja näitab lõpuks igaühele asjade tegeliku seisu kätte.
Soosaare muuseum on ühes reas nendega ja vähemalt Soosaare õnneks on saanud Uue Kunsti Muuseumi kodusaidi peal ka korraliku toetuse, erinevalt ERM-st (mis ei tekitanud peale pealiskaudse sõnamuline midagi), ega ka mõnest muust samalaadest asjast. On sellest abi, ma ei tea. Võib-olla võtaks vemblad, Mahtra on see keel, millest ka sepad aru saavad?
Lollide ja kultuuritute, korruptiivsete ja ahnete inimeste märatsemisele tuleb suuta panna mingi piir. Siis, kui oli aeg, siis kui Rakveres viljasalve topeltpõhjad ilmsiks tulid, siis seda ei tehtud. Kuid kann on saanud täis ja täna joome kõik seda mõrudat vargakarikat. Eestimaal on varsti hea elada vaid väga väikesel kihil mafiosnikel, kelle ülbus rahva orjalikkusest ei vähene.
Ma olen vaadanud, et see varaste punt on õppinud selgeks ka anonüümsuse varjupoole võlud. Kui on vaja ükskõik mis sigadust toestada, siis pannakse klaköörid kirema artiklisabades nii mis mühiseb. See arvatavasti muudab sellise muidu suhteliselt rahuldava rahva arvamisavaldamise meetodi kõlbmatuks. Blogisid klaköörid kunagi teha ei viitsi, seal paistaks rumalus tasapisi liiga välja, ei vea välja.
Nii see maa siin on. Hea ja mõru on iga päev kõrvuti koos, sest vähemalt suusatamine elab üle oma kõrgpäevi.