Kitsed kärneriteks

Ülaltoodud pilt illustreerib meie riigi praegust seisu.







See pilt aga näitab seda, mis mõne kitsega võib juhtuda, kui ta teiste omasuguste kärneritega hästi läbi ei saa.
See sümboolne tegevus, paokitse pakkusaatmine, toimus ennevanasti Azazeli mäel Yom Kippuri nimelisel patulunastuspäeval. Tegelikult läkitati kõrbesse 2 kitse, ( täpsemalt, tõugati järsakult alla, nii et kitsedel suurt elulootust polnud) üks Jehoovale ja teine Azazelile pühendatud.
Vana Testamendi tõlkes läks Azazel ez ozel-ks, mis eesti otsetõlkes kõlab nii: PaoKits. Nii sigineski inglise keelde sõna (e)scapegoat.
Meie Piibliversioonis muudeti kits ümber (patu)oinaks, ilmselt mõeldes Mihklipäeva peale, mis oinastele sama, mis kitsedele Yom Kippur.



Siin aga näeme jäämäge. Jäämäe pealmine osa moodustab 1/8 jäämäe mahust. See on puhtalt füüsika abiga põhjendatav. Jää tihedus on umbes 1/8 võrra väiksem vee tihedusest.

Tegelikult võiksin siia lisada veel pika ja pateetilise jutluse, aga teema on selleks liialt tõsine, et sellest tõsiselt kõnelda.
Mis sellise olukorra on loonud?
Ma arvan, et kõigepealt ükskõiksus. Seda illustreerib teisalt hästi lugu Õhtulehest, kus üks õnnetu joodik Tapa raudtejaamas, koperdanud perroonil ja sadanud otse rööbastele, sealt küll üles upitati.
Aga seda tegid kaks hakkajat naist, suur summ samale rongile minejaid vaatas asja rahulikult pealt.
Kui oleks juhtunud nii, et rong jõudnud õigeaegselt jaama, võinuks see lõppeda mitte enam ühe joodiku surmaga, vaid kolme inimese hukuga.
Selle uudise Õhtuleht oleks kindlasti palju paremini müünud.