Variatsioonid karjapoisi teemale allegro grazioso

Kordamine võib olla on mõnikord mõnele asjale ka ema, aga kellele meeldib ema mängida?
Ei ole aga eriti tõenäoline olla prohvet, tarkuse ema selle tõelises tähenduses.
Sellest kõigest hoolimata pean tegema oma mõne aja eest
esitatud karjapoisimotiivist kordusesituse, sest elu ise kordab neid motiive niikuinii.
Et see oleks lõbusam, varieerime teemat pisut.

I variatsioon.
Lihtne kordus.
On lubatud varieerida temposid, sidusust, kord rääkida hundist piano, kord forte,
peaasi, et külarahvas ikka jookseks põllule hunte hirmutama ja lambaid kaitsma.
Finaalis võib hunt nosida oma lambaid ka lõbusas meeleolus, ei pea olema nii apokalüptiline.

II variatsioon. "Magav hunt"
Hunt sööb lambad ära, misjärel keerab lõbusalt põõsa alla puhkama.
Lõpuks tulevad jahimehed, lõikavad kõhu lõhki ja päästavad lambad välja.
Eesti lugu ameerika ketsupikastmes laenuga punamütsikese loo plagiaatoritelt.
Märkus: kui näitlejaid napib, võib jahimeeste asemel olla ka Bruce Willis.

III Karjapoisid ja hundid on omavahel kokku leppinud.
Et külale jätta muljet, et lambaid vahel ka valvatakse, käivad karjapoisid huntidega kokkulepitud aegadel külas paanikat õhutamas. Küla on neist pidevaist käikudest üsna tüdinud ja vahel ei tee mitte kui midagi.

Siis küpsetavad kas karjapoisid mõne lamba ära, või murravad hundid, või tehakse koos ühiseid sashlõkiõhtuid, kus koos on hea küla rumaluse peale irvitada.
Külas elav lollike Joonatan näeb selle plaani läbi ja räägib sellest kõigile, kirjutab koguni raamatu.
Küla tüdineb lollikesest ja paneb ta palatisse number 6, määrates valvuriks kellegi Nikita, kes Joonatanile iga päev veidi peksa annab, et ta ei karjuks nii palju.
Variatsiooni võib täiendada dr. Rogoviga, kes läheb Joonatanile külla,
leiab ta olevat küla ainukese normaalse inimese, misjärel ka dr. Rogov sinna palatisse kinni pistetakse. Juut Moissei seevastu saab käia palatist vabalt sisse ja välja ette kandmas, mida Rogov ja Joonatan omavahel räägivad.

Kinnitus:

See ei ole copy ja paste kellegi Anton Pavlõtsi novellist "Palat nr. 6 "
Pavlõtsil oli küla lolli rolli pandud kodanik Gromov, kes kartis enda kinnivõtmist.
See ei ole ka copy ja paste Dürrenmati vastavast teosest Füüsikud.

Teemat võib veel varieerida.

v. IIIa
Tõelisteks mafiosnikeks osutuvad ikkagi karjapoisid / ja hundid kardavad neid ja kardavad, et karjapoisid ässitavad nende kallale jahimehi. Tegelikult hundid lambaliha ei söö, sest see ei ole kooskõlas nende usukommetega. Aga nad murravad nad kohusetundlikult maha, et säilitada oma kombeid ja kultuuri.
IIIb
Karjapoisid on huntide poolt ära ostetud lakeid.
See karjapoiss, kes asjast külale käib rääkimas, seda keegi ei usu. Pärast leitakse karjapoiss paju otsast alla kukkununa, kael kahekorra. Sama pajupuu otsast on
alla kukkunud ka teisi karjapoisse.
Küla lollike Joonatan märkab seda ja kirjutab sellest raamatu "Pajupilli saladus". Raamat müüb väga hästi ja Joonatan saab päris rikkaks meheks.

IV Karjapoisid on tegelikult loomult päris head lapsed. Hundid on ka head. Karjapoisid teavad seda ja teavad ka seda, et huntide usukommete tõttu hundid lambaliha üldse ei söö.
Kuid küla ei tea ja küla tegelikult on igav. Et külal oleks huvitav, käivad karjapoisid vahel külas paanikat tekitamas, et hundid on lammaste kallal.
Hundid teevad samal ajal metsas hundi häält.
Et külal oleks veelgi huvitavam, küpsetavad karjapoisid mõne lamba vahel ära ja räägivad külale - hundid sõivad ära.
Küla loll Jonatan saab sellest kõigest teada. Et karjapoissidel on külast kahju, sest ilma paanikata sureksid külaelanikud igavuse kätte ära, püüavad nad Joonatani kinni ja mängivad, et tegelikult on nad teistelt planeetidelt pärit reptiloidid. Joonatan kirjutab sellest raamatu ja saab päris rikkaks meheks.
Ka küla pillimees Mihkel Jaakson saab selles teada ja lubab sellest laulda küla simmanil. Et seda ei juhtuks, kasutavad karjapoisid Jaaksoni vastu oma uusimat
elektrikarjuserelva. Jaakson sureb karjuse kätte ära ja päästab seetõttu oma võlausaldajad, sest kõik ostavad Jaaksoni kogutud runolaule pärast Jaaksoni surma.
Kuna Joonatan ka sellest kõigest kirjutab, ei julge karjapoisid tema vastu seda relva kasutada.

V Karjapoisid on tegelikult külas hooletusse jäetud lapsed, kellega keegi tegelda ei viitsi. Et nad jalust ära saada, saadetakse nad karja, sehkendagu seal omavahel, mängigu pajupilli ja muid mänge ka.
Et karjapoistele jätta muljet, et nad midagi olulist teevad, kästakse neil lambaid huntide vastu kaitsta.
Hundid aga lambaid eriti palju ei söö, oma usukommete pärast. Kui nad aga avastavad, et neid väheseid lambaid, mida nad tahavad süüa, kaitsevad karjapoisid,
saavad nad vihaseks ja tahavad ka mõne karjapoisi ära murda. Seetõttu on karjapoiste elu karjas raske ja ohtlik ja keegi neid ei armasta.
Küla loll Joonatan saab sellest kõigest teada ja kirjutab raamatu "Karjapoiss Tomi onnike."
Raamat saab kuulsaks, küla muutub härdaks ja laseb karjapoisid ja lambad vabadusse.
Metsistunud lambaid karjatavad edaspidi hundid, kelle käest küla ostab kõrge hinna eest villa ja lambaliha.
Vabakslastud karjapoistega aga on ikka palju tegemist, sest karjas olles on nad kasvanud raskesti kasvatatavateks.

VI
Karjapoisid kannatavad palju huntide terrori käes. Et sellest pääseda, teevad nad hundidega diili: nad ütlevad.
"Kuulge, hundid, me toome teile ise lambaid, ärge ainult meie karja lambaid murdke."
Külale aga ütlevad nad.
"Kui lambad ära vaktsineerida, hundid neid enam ei murra - vaktsiinid on sellist sodi täis, et hundid seda lammast enam ei söö.
Vaktsiini valmistamiseks aga peate meile andma iga teise lamba.
Vaktsineerime ülejäävad lambad ära ja hunt neid enam ei murra.".

Selle variatsiooni võib lõpetada jälle sellega, et Joonatan paljastab karjapoiste tegemised oma raamatutes.
Hundid käivad siis jälle karjas lambaid murdmas ja enam obrokit karjapoistelt ei saa.

VII Siin on hundid ikka hundid ja karjapoisid karjapoisid.
Küla aga ei tee karjapoiste hädaldamisest üldse väljagi. Karjapoisid vihastavad ja hakkavad külaelanike aknaid sisse pilduma.
Külaelanikud kutsuvad appi Taani politsei. Taani politsei paneb kõige vihasemad karjapoisid kinni.
Külaloll Joonatan kirjutab raamatu "Karjapoiste pettus", kus väidab, et hundid ei ole üldsegi hirmsad ja neid kartma ei pea ja karjapoisid terroriseerivad küla rahvast,
et nende käest rohkem oma karjapoisipajukit saada.
Lõpuks murravad hundid kõik lambad, sest kellelgi ei ole aega tegelda ei huntide ega lammastega.
Joonatan süüdistab kõiges karjapoisse, sest need millegi muuga, kui külalenaike terroriseerimisega enam ei tegelenud.
Hunte saab palju ja nad murravad lõpuks maha ka Joonatani, kui see läheb metsa jõulukuuske hankima.

VIII Variatsioon geneetiliselt muundatud lammastest.
Et mitte pidada ametis karjapoisse, muundavad külaelanikud oma lambad geneetiliselt, nii et nad enam hunte ei pelga. Lambad aga saavad sellega kaasa mutatsiooni, mis paneb nad ka hunte murdma. Lambad murravad tulemina maha kõik hundid ja seejärel ka
külaelanikud.
Vaid Joonatan pääseb ärasöömisest, sest on geenarenduse käigus külge saanud sobiva mutatsiooni ja helendab siniselt. Seda lambad aga kardavad.
Inimkonna asemele aga jäävad planeedile geneetiliselt muundatud shimpansid, kes ka helendavad siniselt.

IX Variatsioon "Ood rõõmule".
Geenmuundamiste toimel muutuvad nii inimesed kui hundid taimetoitlasteks.
Karjapoisid kaotavad selle tagajärjel töö ja hakkavad tapma nii inimesi, lambaid, hunte kui ka üksteist.
Lõpuks kutsutakse kohale Bruce Willis, kes päästab inimkonna karjapoiste nuhtlusest. Loost vändatakse film ja sellest saab üleilmne kassahitt.

Kinnitus:
Kui ma päris aus olen, siis tahtsin ma tegelikult kirjutada tõsise loo manipulatsioonidest meedias, aga jõudsin järeldusele, et sellel ei ole niikuinii kõige vähematki mõtet.