Lipud Kuul laperdavad jälle

Sattusin eile googles kolades järgmise huvitava lingi peale:

http://www.blogeasy.com/article.view.run?articleID=109848

Kuigi lähem Apollo müütide käsitlus ilmselt võtab veel aega, kuniks mul on käes Charles Hawkinsi raamat, ei saa jätta kiusatust seda uudist veidi refereerida.
Niisiis on Pennsylvania Haridusnõukogus otsustatud (uudis kuulub küll sügisesse), et Nõukogu toetab praegu teooriat, et Ühendriikide Valitsus võltsis kõik 6 kuumaandumist 60-ndatel ja 70-ndatel. Seetõttu tehakse haridusprogrammis vastavad muudatused. Ilmselt siis vandenõuteoreetikutele eraldatakse ka mõni lõik?
Kui Patty Pearson selle pommuudise oli vanematele ja reporteritele prsskonverentsil teatavaks teinud, puhkes tõeline torm. Inimesed nõudsid muidugi otsekohe selle otsuse tühistamist. Vist ei läinud lintsimisteks. Kuid haridusnõukogu keeldus.
Kurja juur peitub Charles Hawkinsi raamatus nimega “How America Faked the Moon Landings” („Kuidas Ameerika võltsis Kuu missioonid”). Raamat kogus tudengite seas populaarsust ja selle tulemina pandi asja uurima spetsiaalne komitee. Õppurid esitasid oma õppejõududele liiga palju ebamugavaid küsimusi ning avastasid peagi, et ükski õppejõud ei osanud mõistlikult selgitada Charles Hawkinsi poolt tõstatatud probleeme.
Lapsevanemad moodustasid selle peale komitee nimega „Vanemad tõe eest”.
Jim Dickle, Haridusnõukogu poolt moodustatud uurimiskomitee liige, teatas, et esialgu oli komitee eesmärgiks muidugi veenvalt ümber lükata kõik Charles Hawkinsi väited. Nii imelik kui ka pole, see niisiis ei õnnestunud! Komitee kulutas uuringute peale seitse kuud ning kõik komitee liikmed tegelesid probleemiga ülimalt tõsiselt. Seega ei ole tegemist lihtsalt mingi ühe-kahepäevase uuringuga. Hawkinsi kvalifikatsiooni ei ole ka võimalik kahtluse alla seada, tegemist on teadlasest füüsikuga. Nii et sedapuhku oleks paha astronoomia poistel tükk maad enam tegemist, kui tavaliselt. Tõsi, paha astronoomia poisid viimasel ajal pole eriti vaevunud jalgu kõhu alt välja võtma, Hawkinsi raamatut on üleüldse üritatud täielikult ignoreerida. Kahjuks ka minul amazon com-st tänaseks seda raamatut veel tellida pole õnnestunud (out of stock). Küllap lähiajal see siiski õnnestub ja ka mina saan jätkata omi vaatlusi. Tõsi, veendusin Hawkinsi väidete tõelevastavuses juba 2003 Internetis vastavaid poolt- ja vastuargumente uurides.
Valedel hakkavad jalad siiski lühemaks jääma. On täiesti selge, et mittekompetentsete inimeste väiteid võib ka edaspidi täielikult ignoreerida, kui aga asja võtavad ette teadlased, on petturlusel lõpp.
Kuid see on siiski vaid lõpu algus. Kui mingi vale toestajaks on asunud võim, on isegi kõige ilmselgemat absurdi võimalik seadustada ja absurdi mitteuskumist isegi kriminaliseerida. Nii võib peagi osutuda, et Armstrongi väike samm Kuul kirjutatakse seadusandlusse ja see, kes seda poole sõnagagi julgeb kahtluse alla sättida, eksekuteeritakse. Kellel niisiis õnnestub, võtke vaevaks raamat hankida ja tutvuda!
Apollo teema Eestimaal seni peale muhatuste pole midagi muud esile kutsunud. Ühe oiviku referaat paha astronoomia saidil esitatust on muidugi ka tulemus.
Mõned küünikud väidavad, et Hawkinsil õnnestus vähemasti Pennsylvanias teha ära imetegu ja üle mitme aja inimesed panna huvi tundma kuuuurimise vastu. NASA-l seda teha pole õnnestunud.