Maitse üle mitte ainult ei vaielda

vaid koguni sõditakse.
Eurolaulust oskasin peaaegu kõige vähem oodata Aserbaidzhaani võitu ja isegi meie laulu natukene nigelat tulemit ei osanud unes ka näha.

Et minu mõtlemine poolfinaalis esimeseks Belgia pani (minu hinne, ma ei prognoosinud küll nende võitu), ei anna selliseks nägemiseks ka suurt alust, aga kuidagi astusid eestlased sellel aastal natukene vale jalga mingite keskmiste suundumustega.

See lugu Manhattanist vist ei kandnud seda sõnumit, mida keskmiselt vaja oli, näiteks mingi lihtne armuballaad oleks seda sisaldanud. Nii ma targutan.

Minu eurokonkursi tänaseks võitjaks on aga Michelangeli ja Scarlatti.

Seda valikut oli ka üsna keeruline teha, sest Scarlatti sonaatide arvu hinnatakse 555 peale.

Millegipärast sobib Scarlatti alati väga hästi ettekandmiseks just klaverile.

Aga võib-olla ka siin on tegemist lihtsalt rikutud maitsega - originaalis kuulati neid sonaate ju klavessiinil esitatuna.

Jah, ka siis olid olemas Cristofori esimesed katsetused klaverite ehitamisel ja Scarlattil olid need ka kasutada, ometi enamik neid lausa nõiduslikke sonaate olid vist ikkagi kavandatud klavessiini tarbeks.

Ja meie kuulame kui nõiutud seda klaveri esituses ja kehitame õlgu klavessiini peale...

On muidugi omaette klavessinistide sekt,

kelle jaoks see oleks nagu pühaduseteotus ja osalt ehk selle tõttu pianistid on suuresti Scarlattit vältinud.

Seda ei tasuks siiski teha, meie kõrvad ongi tänaseks ümber programmeeritud klaveri kuulamise peale ja peaaegu kõik Scarlatti esitused klaveril tunduvad olevad päris õnnestunud.

eriti paistab selle keskelt silma Michelangeli. Tal ei ole neid Scarlatti sonaati klaverile üldse palju esitanud, aga igaüks on ilmutus.

Eriti muidugi see, koodnumbriga K 27 ...

...

2 kuud ja varsti nädal

on möödunud 11. märtsist 2011, jälle see 11. kuupäev (HAARP ?), mil Jaapanit tabas tsunami.
Tohutud ohvrid, laastus ja purustus
kahjuks kõik kahvatub kuidagi selle asja kõrval, mis toimus Fukushima Daiichi tuumajaamas. Tegelikult on selle tuumajaama kõik kütus
vist ammu "kooriumiks" saanud, s.t. sulanud üles ja mullitab seal kusagil reaktorite põhjades.
Vähemalt reaktori 1 kohta räägiti täna, s.t. 12. mail sellist juttu - kütusevardad on VIIMSENI veest väljas, aga temperatuur on madal, AINULT 100-120 kraadi.
järelikult jahutus kuidagi töötab, järelikult ongi kõik "koorium", sodi, mis tekib reaktorikütuse sulamisel ja seeo on poti põhjas ja seda vesi jahutab.
Vesi aga lekib välja ja sealt merre, kus ta kiirelt "lahjeneb", nagu meie kiirgusekspert teadis öelda.
Omapärane huumorimeel.
Pott aga lekib ja tn. varsti ei ole võimalik seda mingigi veega jahutada. Lihtsalt podiseb ja eraldab aeg ajalt atmosfääri tuumalagunemise jääkprodukte
erinevas sortimendis.
Ja sama jama toimub loomulikult ka reaktorites 2,3 ja 4.
Kusjuures üsna tõenäoline on ka ahelreaktsioonide jätkumine, nn. kriitilised sündmused, sest vähemalt reaktori 3 kasutatud kütuse basseinis oli tohutus koguses
jood 131 -te, see asi tekib ainult ahereaktsioonis ja see väheneb kiiresti, selline tohutu kogus pidi tekkima PÄRAST 11. märtsi.
Reaktor 1- s on selle kohta juba teaduslik töögi tehtud, kus kloori ühe radioaktiivse isotoopi tekke põhjal saab väita, ahereaktsioon käis seal ka edasi, (see oli küll ammu, sellel ajal, kui nad mereveega jahutasid),
ja võib olla jälle aeg ajalt käib.
Reaktor 3 -s viitab kriitilisusele ka see plahvatus - see ei olnud ainult vesinikuplahvatus, videopildi analüüsil on näha detonatsiooni, mida vesinikuga
ei tekita.
Mitmesaja meetri kõrgusele lennanud sodi tähendab ka seda, et peale joodi, tseesiumi ja mõne muu muu meile juba tavapäraseks saanud radioaktiivse elemendi on loota ka rohkemate radioisotoopide jõudmist algul Ameerikasse ja siis Euroopasse.
Ja monitooringujaamad, näiteks üks norrakate sait, mis prognoosis radioisotoopide levimist Ameerikas ja Euroopas, on avalikust ruumist väljas, vabandatakse viisakalt ja sõnutakse, et ei ole ju vaja sellist monitooringut, ei ole ju mingit ohtu!
Ja satelliidipilti saab sellest jaamast viimase seisuga vaid 31. märtsil.
Kellel on linke (ma arvan, et ei ole) hilisematest satelliidipiltidest, andke kommentaaris märku, hea oleks, et eksiksin.
Otsekui havi käsul on peamised väljaanded vait kui sukad tuumateemadel, isegi stammkommentaatorid on vait, ka neile on käsk kohale jõudnud.
Selle asemel on rõõmustavad uudised ka tekkinud, jaapanlased nimelt on hakanud rohkem hindama pereväärtusi. Mis rõõm!
Ma mäletan neid Tsernobõli uudiseid ka. Inimesed käisid seal "kordusõppustel", teadsid, mis möll käis (seal vähemalt midagi tehti ja lõpuks saadi see probleem lahendatud ka), makstud mölakad
aga udutasid et paanikaks ei ole mingit põhjust. Mul on hea meel teatada, et ma olen saatusest saada makstud mölakaks pääsenud, füüsikuharidus
oleks potentsiaalselt andnud võimaluse leida tööd kusagil kiirgusmõõdiku taga ja nüüd võinuksin näiteks hakata tuumapropagandistiks.
Siin, Fukushima tuumajaamas ei ole isegi näha lahenduse PLAANI.
Ka nüüd aja radiatsiooniandmeid ilmselt varsti tikutulega taga, oodata on "ohutute" normide sajakordset suurendamist ja makstud propagandakampaaniaid,
kui enam muidu ei saa, kui ohutu see kõik on. Tõenäoliselt aga valitseb vaikus ja kisa kära mõne muu asja ümber, näiteks see bin Ladeni lugu,
veel midagi, mõni edukas sõjakäik (Liibüas), küll osatakse leiutada "skandaale", mida nämmutada ja mille taha selle tuumajaamakese ümber toimuva saab sujuvalt ära uputada...
Mitte midagi, rõhutan, mitte midagi ei ole muutunud, seesama mätsimise süsteem toimis ja toimib NII LÄÄNES kuia IDAS, sõnavabadus oli ja on
vaid ilus müüt. Võib -olla ongi olnud näpuotsaga neid uurivaid ajakirjanikke, aga see on tõeliselt hääbuv tõug ka Läänes,
ma näiteks tean ühte, Christopher Bollyn, aga temasuguste hääl on nõrguke ja ei jõua kuhugi.
Muuseas, sellise toreda inimese abikaasa, ehk mäletab keegi, Mark Dutroux, vist 6 lapse mõrvar, lasti lahti, kui 30 aastast 15 oli ära istunud. Dutroux -i ei lastud veel, aga võib -olla saab temagi varsti lahti, kui ilusti käitub vanglas (näiteks sööb alati supi ära, ütleb kõigile tere hommikust ja nii edasi ... )
2 lapse näljutamises on see ebardnaine isiklikult süüdi...
Mis see siia puutub, võiks oponeerida. Kahjuks puutub. Enamik inimesi kahjuks endiselt ei saa aru, kui xxxxx meie maailmas mõned asjad on.
Kurjategijad laiutavad kõikjal, karistamatus vohab kui vähkkasvaja, tappes iga positiivse algatuse, iga positiivse muudatuse meie süsteemis.
Näiteid ka meie maalt ei ole vaja kaugelt otsida.

Kuid selle kõrval on alati olemas imeline ilu, näiteks pakub seda ikka veel muusika.
Olgu siis selle mõruda jutu tasakaalustuseks selline väga ilus uudis ka - Neeme Järvi ikkagi hakkab järgmisest hooajast meie ERSO-t juhtima.
Ja kevad ise on imeline asi. Ei saa, ei tohi müüa ilu nautimise võimet ja naeru kaabakatele.


Pildist - see on 4. reaktor, ja mõned väidavad, et see on veidi viltu vajunud.
Annaks jumal, et ei ole, et on lihtsalt selline väike moonutus kaamerapildist...
Kõik vajub ja laguneb, ka meie Tartu Ülikoolis käib kõik Beethooveni laulu sõnade järgi, sedapuhku läheb siis marksi maja pooleks.

Et sellest veel vähe oleks, peaksin nüüd lisama -

Blogger com kaotas esimest korda üle 5 aasta minu praeguse tuumajaama postituse ära, mõõnas terve reede ja 13 kuupäeva, nüüd taastasin Päevalehe järgi (aitäh) oma kirjutise ja ootan vist tõesti veel nädala,

kuna blogipuu (blog.tr.ee ) selle ilmutab, kuid see on tavapärane asi selle asja puhul, alates hetkest, kui ta müüdi ....

selleks ajaks ehk jõuab ka reaktor 4 kokku kukkuda ja muudki huvitavat sündida ...

Päevalehe lugejad vist (ma ei oska prognoosida) peavad leppima minu topeltpostitusega, vabandused...

ja tänud koopia olemasolu ees päevalehe blogisabas ....

Laden leitud

Bin Laden siis surnud nüüd. Ei tahetudki kinni võtta, tapeti lihtsalt ära. Imelik, sellise kaliibriga luureshefilt võinuks enne mahalaskmist ühte teist teada saada.
Ladenit seostatakse muidugi meeleldi Kaksiktornide allalaskmisega. Kahjuks võis Ladenil selles loos olla vaid tankisti, patuoina roll. Isegi, kui mõned asjad olidki tema meeste orgunnitud (milles tasub kahelda), olid enamik asju Tornides ette valmis pandud, termiit, lõhkamisained, lennukite saabumiseks vajalik tulevärk ja lisaained, et tulevärk võimsam tuleks.
Lihtsalt tulekahju tagajärjel ei kuku ükski pilvelõhkuja kokku.

11 septembril 2001 kukkus neid kokku tervelt 3 tk.
Selle asja tegelikult planeerijad aga jätkavad oma tegevust siin ja seal ja avantüüridele ei tule lõppu.
Viimati keeras vinti peale Venemaa, Smolenskis, Katõn 2 -ks ristitud "lennukatastroofis". Aga küllap peatselt näeme nendele asjadele järge tulemas. Ja näeme ka seda, et valede lühikesed jalad ei paista massidele iial liiga lühikesed.
Ja näed, kui mannetu on tegelikult demokraatia. Vist paar miljonit inimest on näinud seda Smolenski metsa videot. Noh, ja siis?
Miljonid nägid pilvelõhkujaid varisemas, kellelgi ei tekkinud mõtetki, et nii need asjad ei käi, et ilma abistava käeta ei kuku pilvelõhkujad nii kokku...
Järelikult on aga ikka veel meist väga kaugel, paljude põlvkondade kaugusel, see aeg, kus kurjusel enami ei ole maailmas pelgupaika.
See praegune anglo ameerika impeerium ilmselt on oma lagunemise - ja allakäigukursil, Tõusuteel on aga mõned teised impeeriumid ja
mitte miski ei näita, et nemad omi asju ajaksid viisakamalt.
Rõõmupidu New Yorgis uue Vabaduse torni ümbruses ajab mind natuke ahastama, sest selle loo tegelikuld autorid jätkavad rõõmsal meelel maailma manipuleerimist. Peale Ladeni said nad maha veel Gaddafi poja ja lastelastega. Olevat sellised suurepärased asjad nagu kaugjuhitavad pommid, mida saab loopida alla kõrgelt, üle 4.5 km. kõrguselt ja lendavad need ise kohale kuhu vaja.
Nii ei pea õhutõrje pärast muret tundmagi, muudkui käi tsiiviilelanikkonda kaitsmas sealt kõrgelt ja kaugelt üle lennates ja pomme loopides.

Mida aga teevad praegu need 7 pantvangistatut eesti meest ja mida ikka peavad tundma nende lähedased?